"Wilderness" by Roddy Doyle, first five pages, translated into Estonian, by Sandra V.
Silmad
Kaks poissi vaatasid koera silmadesse.
"Mis várvi on nad?" útles Johnny.
"Ei tea," útles Tom.
Need silmad olid nagu mitte miski mida poisid oleksid náinud. Neile ei olnudki nime sellisele várvile.
"Sinised?" útles Tom.
"Ei," útles Johnny.
"Túrkiis?"
"Mitte eriti,"
Koer vaatas neile otsa. Suurema ose teistest kortest platsil ulgusid ja háálitsesid asju, mis kólasid nagu iidaegsed sónad. Nad kiskusid ja ringutasid enda rihmi. Aga see koer nende ees oli teistsugune. Ta seisis seal mustas lumes, táiesti rahulikult, ja vaatas poiste otsa, Tomi otsa, siis Johnny otsa, siis Tomi, siis Johnny.
Nad ei olnudki eriti koera silmade mooldi. Váhemalt, need ei olnud sellised silmad nagu teisted koertel mida poisid teatsid kodus. Paljudel nende sópradel olid koerad, ja nende tádil oli kaks, aga kóikidel nendel koertel olid korralikud koerte silmad. Aga sellel koeral, kes neile otsa vaatas, olid silmad mis just kui kuuluksid teisele loomale, ákki isegi inimesele.
"Tundub, agu keegi oleks seal kinni," útles Tom.
Johnny noogutas. Ta teadis tápselt mida ta vend mótles selle all.
Nad astusid taha, ikka koera otsa vaatamas. Nad kartsid enda selgi tema poole póórata. Nad astusid taha uuesti, puhta ja paksu lume sisse. Nad tegid seda veel kord, ja pórkasid millegi kóva vastu. Nad póórasid, ning nágid kóige suuremat, pikeimat, laiemat meest keda nad kunagi olid náinud.
Mees oli sirge sein nende ees. Koer oli nende taga.
"Miks - olete - te - siin?" útles mees.
Esimene Peatúkk
Johnny Griffin oli peaaeugu kaksteist, ja tema vend, Tom, oli kúmme. Nad elasid Dublinis, koos nenede vanemate ja óega. Nad olid kaks tavalist poissi. Ja nad olid vága tavalised, siis kui nende ema teagi teatuse.
Nad olid kóógis, oma kodutóód tegemas. Váljas sadas, ning vihm haamerdas kóógi lamedat katust. Sellepárast nad ei kuulnudki nende ema vótmeid eesukses ja teda móóda esikut kóndimas. Jársku, oli ta seal.
Nad alati armastasid seda, kui ta jóudis tóólt koju, aga parem oli veelgi, kuna ta oli lábimárg. Oli jubagi váikelomp tema jalge all.
"Ma olen natuke márg, poisid," ta útles.
Ta raputas end, tegemas tesit vihmasadu, mis poiste peale láks, mis tegi nad kiljuma ja naerma. Ta rabas nad ja pressis nende náod tema márga pinktsakusse. Tom naeris uuesti, kuid mitte Johnny. Ta arvas, et on liiga vana selleks.
"Lase lahti!" ta róókis pintsakusse.
"Útle palun," útles ta ema.
"Ei!" útles Johnny.
Aga ta lasi teda lahti, ja tema venna ka.
Lóunal oli ta ráákinud neile, mida ta tol páeval oli teinud. Ta oli kóndinud Reisi-Búroo poest móóda ja midagi jáital silma aknas. Ta peatus ja vaatas. Váike mági koos kunst-lumega, mille peal sóitis suuskatega kaisukaru, oli aknas. See oli reklaam talve-puhkusele.
"See oli páris loll, poisid," ta útles. "Vaene kaisukaru kandis kiivrit, mis oli talle liiga suur, ning tema suusad olid vale pidi. Aga, ikkagi, ma láksin sisse ja broneerisin meile puhkuse."
"Kuhu?" útles Johnny.
"Soome."
Poisid láksid hulluks. Tom jooksis móóda koridori, trepist úles, húppas voodites ja tuli tagasi.
"Kus on Soome?" ta kúsis.
Nad vótsis Johnny atlase tema koolikotist válja ja leitsid Soome. Nende ema náitas neile seda teed, mille móóda nad láhevad. Tema sórm láks Dublinist úle Iiri Mere.
"Me peame lendama Manchesterisse, alguses," ta útles.
Ta sórm osutas Manchesterile, ning póóras siis Póhja móóda lehte.
"Ja siis Helsinkisse."
Neile meeldis selle koha hááldus.
"Helsinki! Helsinki!"
Nad pórgutasid úksteisesse ja naersid.
"Ja siis," útles nende ema, "me muudame plaane jálle ning lendame isegi veel póhja poole."
Ta sórm láks Helsinkit kórgemale ja peatus.
"Sinna kohta, mis pole kaardil náidatud," ta útles.
"Miks?" kúsis Tom.
"See on vist liiga váike," útles Johnny.
"Óige," útles nende ema.
"Mis seda kutsutakse?"
"Ma ei máleta," útles nende ema. "Ja ma játsin brosúúri tóó juurde. Aga see náeb válja imeilus."
"Millal me láhme?" útles Johnny.
"Kahe nádala párast," ta útles.
"Surmav," útles Tom.
"Aga me oleksime ikka veel koolis," útles Johnny.
Ta oli selle ára tóódelnud. See oli Novembri keskel. Pane kaks nádalat otsa, ja siis oleks Detsembri algus, ikka veel kolm nádalat enne nende Jóulu-Vaheajani.
No comments:
Post a Comment